Küpsetasin eile taas leiba – seekord mõtlesin, et ei eksperimenteeri mitte mingisuguste lisanditega, vaid piirdun peamiselt rukkijahuga. Tõe huvides tunnistan, et panin natuke soola, suhkrut ja maltoosat siiski ka taigna sisse.
Kuigi leivategu kandus mitmetel põhjustel öö peale, oli tulemus suurepärane! Tundub, et olengi kõiksugu maitseainete, seemnete, pähklite ja puuviljadega vahepeal liiale läinud.
Puhas rukkileib sai nii hea, et olin sunnitud seda öösel sööma, ei suutnud lihtsalt vastu panna. Ärge nõnda ise kodus muidugi järgi tehke, räägitakse, et öine söömine on ebatervislik!
esmaspäev, 1. veebruar 2010
neljapäev, 28. jaanuar 2010
Külm ilm ja soe leib
Tänavune talv pole inimesi hellitanud – kellele virutab kaela suured soojaarved, keda sunnib külmetama, keda kodus konutama. Teemasid, mis meele mõruks teevad, jagub pimedal ja lumerohkel ajal küllaga.
Samas möödub talveaeg kiiremini, kui midagi uut ette võtta või ära õppida. Midagi, mis ei nõua palju raha, ega suurt pingutust, aga teeb südame soojaks ja on igati kasulik.
Rukkirääk teab, et leivategu on üks taolistest tegevustest. Pole midagi mõnusamat, kui soe köök ja omaküpsetatud tervislik rukkileib söögilaual. Kõlab nagu muinasjutt, aga lõhnab veel paremini! Nii et käed puhtaks ja põlled ette – leivategu tahab tegemist!
Samas möödub talveaeg kiiremini, kui midagi uut ette võtta või ära õppida. Midagi, mis ei nõua palju raha, ega suurt pingutust, aga teeb südame soojaks ja on igati kasulik.
Rukkirääk teab, et leivategu on üks taolistest tegevustest. Pole midagi mõnusamat, kui soe köök ja omaküpsetatud tervislik rukkileib söögilaual. Kõlab nagu muinasjutt, aga lõhnab veel paremini! Nii et käed puhtaks ja põlled ette – leivategu tahab tegemist!
Tellimine:
Postitused (Atom)